Katrina

 Mu isa on väga edukas investor ja ettevõtja. Ma kasvasin peres, kus enamus õhtusöögil räägitud juttudest olid kas äri ehitamisest või investeerimistest. Ma kuulsin pealt tundide viisi kõnesid, kus isa arutas strateegiaid ja mõtteid. Ta õpetas meile möödaminnes kõik rahatõed ja arusaamad. Mu isa programmeeris mind (minule teadmata) kasvatama raha ja nägema, et ainult palgatööst ei piisa, et tõeliselt jõukaks saada. 
Ta näitas mulle kuidas aktsiaid osta ja müüa. Õpetas, kuidas järjepidevus on kõige võti ja parim investor on see, kes suudab investeerida pikaajaliselt ja ei paanitse iga punase päeva peale. Kõik minu raha uskumused on tulnud temalt. Ma sain alles 30-aastaselt aru, et see erineb teistest inimestest kardinaalselt ja minu suhe rahaga on hoopis toetav mitte mind tagasihoidev. 

Ainus probleem sellises keskkonnas kasvamisel mulle oli see, et ma polnud üldse valmis seda informatsiooni vastu võtma. Mitte, et ma ei tahtnud kuulata, vaid pigem ma ei olnud hingega asja juures. Mul puudus endal see janu, mis on suureks kütuseks investeerimise teekonnal. Selle portfelli, mis isa mulle kogunud olid ja millega ta mind õpetas, ma kahjuks kulutasin ära paari kuuga. Mu isa tegi KÕIK õigesti, aga sellest ei piisanud (inimesed on erinevad). Täna on väga valus sellele mõelda, kuid sellel hetkel ma siiski ei osanud seda hinnata. Ma ei olnud valmis ja sellepärast ma rõhutan veelkord- SA PEAD ISE SEDA TAHTMA! Ja kogu südamega. 

Kui ma olin umbes 27, mu investeerimise huvi alles tärkas. Jah, kogu info läbi töötlemine ja arusaamine käis linnulennult, kuna mul olid olemas põhitõed ja arusaamad, kuid vahepeal tunnen siiani, et oleksin võinud palju rohkem küsida ja kriitiliselt kaasa mõelda. Õnneks, on mu isa mulle olnud suureks toeks ja mõttepartneriks minu praegusel teekonnal. Tema on minu mentor ja coach- sest et me kõik vajame ühte.